Autor: Põllumajandus.ee • 11. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2018. aasta kevadel anti põllule komposti, mis segati tüükultivaatoriga mulda. Põllule külvati mulla parendamiseks vahekultuuride segu: keerispea, tatar, hernes ja kuna vahekultuuri mass oli suur, purustati see peale õitsemist ning künti sisse 21. augustil. 2017. aastal kasvas põllul kaer.

Sügisesed tööd

Talirapsid külvati pigem hilja 24. augustil 2018 Horsch Focus kombikülvikuga, arvestusega 50 taime/m2. Kuna sügis oli soe ja pikk, jõudsid taimed kasvus aja tagasi teha.

Viimased mullaproovid on tehtud 2017. aastal. Põllu keskmine pH oli 5,8; P 73 mg/kg (keskmine sisaldus); K 178 mg/kg (keskmine sisaldus). Tegemist on gleistunud leetja mullaga, mille lõimis kerge liivasavi. Boniteet 47 hp. Lupjamine sai tehtud 13.07.2018, selleks kasutati Enefixi, kulunormiga 3 t/ha.

Põhiväetisena kasutati NPK 10-26-26, kulunormiga 200 kg/ha. Kokku anti lämmastikku ligi 64 kg N/ha-le, millest 20 kg läks põhiväetisega külvi alla ja ülejäänud 44 kg taimedele pealtväetisena YaraBela Extran-ga.

Umbrohutõrje tehti sügisel Sultan 500 SC ja Salsa seguga. Varise ja teiste kõrreliste tõrjeks kasutati Zetrola-t. Kasvureguleerimine Caryx-ga toimus taimede 4-5 lehe faasis, paagisegusse lisati 150 g/ha boori tegevaines (1,0 l/ha Anfisco Micro Boori) ning rapsile olulised mikroelemendid 1,0 l/ha YaraVita Brassitrel Pro-ga. Teistkordne leheväetamine toimus 15. oktoobril leheväetisega YaraVita Kompiphos 3,0 l/ha. Siiski selgus, et avaldusid booripuuduse tunnused, kuna taimik oli lopsakas ning seega 3 päeva hiljem anti lehe kaudu 300 g boori tegevaines juurde. Erinevate leheväetistega said taimed kokku toiteelemente sügisel: B 513 g/ha, P 1320 g/ha, K 225 g/ha, Mg 272 g/ha, Ca 89 g/ha, Mn 101 g ning Mo 5 g/ha. Märkusena võib välja tuua, külviridade vahel kasvab eelnevatel aastatel kasvatatud rapsi varisest kasvama läinud taimi.

Sordikatse on rajatud 22 sordiga, arvestusega 50 taime m2. Sordivõrdluskatses on esindatud nii Clearfield sordid kui ka tava hübriidid. Sorte on mitmete erinevate tootjate portfellist nagu nt Rapool, BASF, Bayer-Dekalb jt.

Olukord põllul

Kõik talirapsisordid on talvitunud, kuid siiski eristuvad parimad ja kehvemad talvitujad. Esialgne hinnang ei pruugi muidugi lõpliku olukorda kajastada, sest sageli on teatud sortidel erakordne taastumisvõime ning pilt põllul võib muutuda kardinaalselt.

Käisime vaatlemas 4. aprillil koos Madis Ajaotsaga ja Meelis Värnikuga, kuidas on põllul sortide olukord ning meie visuaalne hinnang osutus selliseks:

Väga hea talvituja: 'Duplex CL', 'Clavier CL', 'Atora', 'INV1120', 'INV1165', DK 'Expiro', DK 'Expression', DK 'Extract'.

Hea talvituja: 'Kuga', 'Temptation', 'Android 18m', 'Ragnar', DK 'Extime', DK 'Serafin', 'CWH318D', 'CWH371', DK 'Pliny'.

Sordid 'CWH318D', 'CWH371' asusid põllu piirkonnas, kus oli näha, et vesi oli kogunenud lume sulamise käigus ning ilmselt seetõttu on meie talvitumise hinnang hea.

Kehvapoolne talvituja: 'Popular', 'Raffiness', DK 'Sedona', DK 'Sequel', DK 'Expedient'.

Kevadised tööd, planeeritud väetised

Kevadel varakult anti põllule NPK kompleksväetist 15-15-15+10S. Eelkõige oli vajadus anda lisa kaaliumit, et taimed saaksid seda varsumise ja külgvõrsete moodustumise ajaks kätte ja kindlustada sellega kõrgem saak. Lisa fosfor tagab hilisemas faasis kõrgema kvaliteedi ning suurema saagi. Kuna NPK mõju pole kiire, saavad taimed selle kätte just selleks ajaks millal neil neid kõige rohkem vaja on.

Lisaks on plaanis anda 220 kg/ha Yara Extran´t ja hiljem ASN 26 -13 200 kg/ha. Kevadel koos põhiväetisega saaksid taimed 171 kg/ha lämmastikku, 19,7 forfori, 37,3 kg/ha kaaliumi ning 57,6 kg/ha väävlit.

Lehe kaudu lisaks 995 g/ha boori, 284 g/ha magneesiumi, 356 kg/ha kaltsiumi, 284 g/ha mangaani ning 20 g molübdeeni. Seda saavutatakse 4,0 l/ha YaraVita Brassitrel Pro ja 5,0 l/ha Anfisco Micro boori andmisega.

Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom Tiiu Annuk